Energia tulevik - kuidas tagada maailma energiaga varustamine pärast maavarade otsalõppemist?

Paraku kasvab nõudlus nafta järele pidevalt ning järgmise kahekümne aasta jooksul tarbimine ainult suureneb. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. Lisaks sellele on tõenäoline, et olemasolevad naftavarud ei suuda katta aina kasvavaid vajadusi. Nafta on tulevatel aastatel jätkuvalt ülioluline energiaallikas. Samas tuleb kindlasti arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning leida ka uusi energia tootmise võimalusi, tagamaks olemasoleva nafta kõige efektiivsema kasutamise.

Tänu plastmassidele on naftavarusid võimalik otstarbekamalt kasutada. Kuidas aitavad plastmassid naftat säästa, kui neid toodetakse naftast? Kas pole mitte tegemist vasturääkivusega? Fakt on see, et plastmasside kasutusega pakendamises, kergekaaluliste autode valmistamises ning majade soojustamises säästetakse nii palju energiat, et nende tootmine naftast tasub end kuhjaga ära. Lisaks sellele on plastmasside tootmiseks vaja väga vähe toormaterjali, kõigest 4% maailmas aastas tarbitavast naftast.

Ka taastuvenergiaallikate roll naftavarude optimaalsemas kasutamises hakkab mängima väga olulist rolli. Euroopa Liit on seadnud sihiks toota aastaks 2020 20% energiast taastuvatest energiaallikatest. See tähendab omakorda seda, et valitsused peavad leidma võimalusi, suurendamaks selliste tehnoloogiate arendamist, mis töötavad tuule-, vee-, ja päikeseenergial.

Kuna plastmasside näol on põhimõtteliselt tegemist tahke naftaga, on neid kasutusaja lõpus võimalik tarvitada energiaallikana. Paljud riigid toodavad energiat plastmassjäätmetest, mida pole võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa.