CZ | DA | DE | EL | EN | ES | ET | FI | FR | HU | IT | LT | LV | MT | NL | PL | PT | SK | SL | SV    
INFO | ENERGIA | UUDISED | VESTLUSED | TEGEVUS | KONKURSS |
Esileht » Vestlused » Biolagundatavad plastmassid - kas keskkonnasõbralikumad?

Biolagundatavad plastmassid - kas keskkonnasõbralikumad?


Prügi on väga negatiivse mõjuga probleem nii ühiskonna kui keskkonna seisukohast. Mõnede inimeste arvates oleks üks võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks biolagundatavate plastmasside laiem kasutuselevõtmine. See lahendaks keskkonnasõbralikul moel vanadest kilekottidest tuleneva reostuse probleemi. Esmapilgul võib mõte heana tunduda, kuid kas see on tõepoolest keskkonnale parem?

Prügi mahaviskamise peamine põhjus on vastutustundetu käitumine ning probleemi lahendamiseks tuleb eelkõige muuta inimeste suhtumist mitte äravisatavaid asju. Toodete biolagundatavaks muutmine võib tegelikkuses prügi mahaviskamise probleemi veel hullemaks teha. Nimelt võivad inimesed jõuda arusaamani, et väärtuslike ressursside, nagu plastmassid, äraviskamine on normaalne. Näiteks heki sisse visatud biolagundatavast plastmassist valmistatud kilekoti täielikuks lagunemiseks kulub mitu aastat, mitte mõni päev nagu osad arvavad. Isegi äravisatud banaanikoorel läheb 1-3 aastat enne kui ta biolaguneb.

Lisaks sellele on biolagundatavatel plastmassidel korralikuks lagunemiseks vaja ka teatud tingimusi (õiged mikroorganismid, temperatuur ja niiskus) ning kui nendega õigesti ümber ei käida võivad nad keskkonna jaoks osutuda palju suuremaks koormaks kui tavalised plastmassid. Kui biolagundatavad plastmassid ladustatakse prügimäel, (mida tuleks igal võimalikul juhul vältida) hakkavad nad lagunedes tootma kahjulikke kasvuhoonegaase.

Mida kujutavad endast biolagundatavad plastmassid? Biolagundatavad plastmassid on plastmassid, mida mikroorganismide (bakterid või seente) abil on võimalik veeks, süsinik dioksiidiks ning bioloogiliseks massiks lagundada. Väga oluline on siinkohal ära märkida, et biolagundatavad plastmassid pole ilmtingimata valmistatud bioloogilisest materjalist (näiteks taimedest). Paljusid biolagundatavaid plastmasse toodetakse samamoodi naftast nagu tavalisigi plastmasse.

Milleks biolagundatavad plastmassid head on? Peamiselt hinnatakse plastmasse sellepärast, et neist on võimalik valmistada tugevaid, vastupidavaid tooteid (näiteks transpordis, pakendamises ning ehituses). Biolagunemist peaks seega käsitlema lisaomadusena, mida tuleks rakendada juhul kui toode on oma ülesande täitnud ning temast on vaja võimalikult säästlikul viisil vabaneda (näiteks pakendamine, toiduainete hoiustamine ning nende värskena hoidmine). Head näited biolagundatavatest toodetest:

  • toiduainetööstuses - pakendid, mida saab koos neis sisalduva toiduga kompostida, kui toode on riknenud või ületanud soovitatava tarbimiskuupäeva;
  • põllumajanduses - plastikust kattematerjal, mida võib künda biolagundatavate multšimis- ja seemnekülvikilede sisse;
  • meditsiinis - haavadesse sisse sulavad õmblused; mikroskoopilised niidid, mis sisaldavad keha pinnal iseenesest lagunevaid ravimeid.

Biolagundatavus on omadus, mis sõltub paljuski bioloogilise keskkonna tingimustest (inimese keha erineb mullast). Seda silmas pidades võime öelda, et toodete, nagu näiteks kilekottide, omaduste muutmine selliseks, et neid oleks võimalik ka kompostida, pole eriti mõttekas, kuna taolist laadi biolagundatavus ei lahenda prügi probleemi (erinevad tingimused materjalidele kompostis ja mullas).

Kokkuvõtteks peame tõdema, et selline suhtumine, kus otsitakse lahendusi, misläbi tooteid lihtsamini ära oleks võimalik visata, on vale. Biolagundatavad plastmassid on väga huvitavad ning kasulikud materjalid, kuid neid tuleks kasutusele võtta ainult siis, kui neist on kindla toote juures ka kindlal moel kasu. Parim viis planeedi kaitsmiseks on säästa energiat, arendada jäätmekäitlustehnoloogiaid ja taaskasutada kõiki plastmasse.

Teemaga seotud link:

Vestlus 6: “Tuleviku energiaallikad” ehk “Kilekottide sõda”